1. Tere, hea õpilane!
Küllap oled kuulnud ütlust „Eesti on e-riik” või on kõrva jäänud mõisted e-valitsus, e-
teenused. Kuid, kas te ka oskate selgitada, mis täpselt peitub nende mõistete taga, nimetada
konkreetseid e-teenuseid, nende nähtuste tugevaid ning nõrku külgi jne.
Siinjuures on mul tahtmine parafraseerida R2 saatejuhte ja öelda: „meie ka ei tea ja ei
oska, kuid uurime koos järgi ja saame teada”. Muidugi, nii hullusti need lood nüüd ka ei ole,
sest meie juba natuke teame. Ja seda natukest tahame jagada teiega. Sellega me siiski ei
piirdu, vaid ootame, et ise veel juurde uurite ja siis oma teadmisi ka meiega jagate.
Kas teadsite, et Freedom House’i 2009. a antud hinnangu kohaselt on Eesti üks
maailma enim internetiseeritud ja kõrgema tehnoloogilise arenguga riike? Esimesed
netiühendused loodi siin juba 1992. a. Kui arvestada, et Eesti iseseisvus 1991. a ja ka
arenenud läänemaailmas oli infotehnoloogia olnud tsiviilkäibes alles kuskil kümmekond
aastat, siis on tegemist silmapaistva saavutusega. Teisalt, võib-olla ongi see Eesti edu võti
olnud – uusi süsteeme hakati ehitama nullist. On ju käibetõde, et uue maja ehitamine on
lihtsam, kui vana korda tegemine.
Eesti e-eduloo esimene ja silmapaistvaim saavutus on kindlasti e-valitsus, mida on
nimetatud ka Eesti IT-maastiku külastatavaimaks turismiobjektiks. Esimene paberiteta istung
peeti 8. augustil 2000. Viis aastat hiljem võidi deklareerida, et kulutused paberile olid
vähenenud 52%, kiirenes istungite pidamine ja paranes infovahetus ministeeriumite vahel.
10 a tagasi e-valitsuse projekti vedama hakanud Riina Einbergi sõnul sai süsteem valmis
paari kuuga, kuigi eeskujud tollal sisuliselt puudusid. Tänaseks on e-valitsus ja teised riigi
poolt pakutavad e-teenused olnud eeskujuks kümnetele teistele riikidele ja näiteks ka EL-i
institutsioonidele.
Esmapilgul võib küll veidrana mõjuda väide, et 2007. a oli Eestil õnn olla esimene
suveräänne riik, mida rünnati virtuaalsel teel. Muide, kas teate, mis riik on teine? Siiski tuleks
ääremärkusena öelda, et väidetavalt midagi sarnast on toimunud ka Hiina ja Korea vahel.
Kasu seisneb Eesti jaoks selles, et lääneriigid pöörasid oma näod meie poole ja soovivad
osa saada kogemusest, mis mujal maailmas sisuliselt tänaseni puudub. Üha rohkem on
hakatud maailmas tegelema küberkaitse probleemidega ja Eestil on siin kaalukas sõna
kaasa öelda. Sellest lähtuvalt on ka Eestisse loodud NATO küberkaitsekeskus. Sihikule on
ka võetud EL-i IT-agentuuri rajamine Eestisse.
Enne, kui saad täpse tööülesande, annan Sulle veel lühikese ülevaate põhilistest
mõistetest, millega tööle asudes kindlasti kokku puutud.
e-Teenus - internetiteenus või -vahend, mille eesmärgiks on infovahetuse
parandamine kodanike ja äriringkondade ning riigiinstitutsioonide vahel.

2. Jagunevad e-teenused Eestis:
1. Avalikud e-teenused - pakub avalik sektor
2. Ettevõtete e-teenused – pakuvad eraettevõtted
Avalikud e-teenused jagunevad omakorda:
Interaktiivse suhtlemise teenus - võimaldab paremat kontakti kodanike, äriringkondade
ja kodanikuühendustega, pakkudes konsultatsiooni- ja tagasisidevõimalust ning andes
seeläbi oma panuse riigi tegevuspõhimõtete, tegevuse ja teenuste kujundamisel.
Asjaajamisteenus - võimaldab juurdepääsu kõigile peamistele toimingutele nagu
hanked, finantstehingud, dokumentide omandamine või ostmine jne.
Infoteenus - võimaldab kodanikel, meedial, äri- ja valitsusringkondadel ja teistel lihtsat ja
tõhusat juurdepääsu vajalikule teabele, suurendades seeläbi läbipaistvust ning riigi
tegevuspõhimõtete ja toimimise mõistmist.
Teksti autor: Ott Väli
Kuupäev: 20.9.2010
Kasutatud allikad:
http://www.riigikantselei.ee/?id=5905
http://microfon.microlink.ee/index.php?
option=com_content&task=view&id=116&Itemid=45
http://www.vm.ee/?q=et/node/9056